Üks meetodeid, mis minu meelest alati töötab kasulike valikute tegemisel elus, on küsimus “Kas ma teen seda hirmust või armastusest?”. Loomulikult võiksime me alati valida armastusest. Mõnikord aga me ei saa isegi aru, et me valime, vaid liigumegi automaatselt hirmu baasil. Elame hirmus.
Millest tekib hirm? Hirm võib olla ülevõetud, õpitud. Näiteks kui lapsena meid õpetatakse midagi kartma, meid hurjutatakse. Ära jookse treppidel, võid kukkuda! Aga ka juba meie ütlemistes on hirm sisse kirjutatud:”Pill tuleb pika ilu peale!” või “Parem karta, kui kahetseda!”. Sellised hirmud on lihtsasti lahustatavad, kui neid märgata ja teadvustada ja hakata teisiti tegema, sest need on uskumused, mida oleme üle võtnud.
Hirm võib olla aga pärit ka traumadest. Sellist hirmu kogeme ärevusena. Ärevus on pidevalt taustal olev aktiivne hirm, mis on erineva intensiivsuse astmega. Kuna inimene harjub kõigega, siis madala intensiivsusega ärevust võime pidada hoopis enda iseloomulikuks osaks. Võibolla nimetad seda rahutuseks?
Seni, kuni sa ei ole kogenud iseennast maandatud ja hirmuvabalt, ei pruugi sa märgatagi, et ka madal ärevus on kurnav. Sul on keeruline olla päriselt kohal ja täiel rinnal elust rõõmu tunda. Isegi madala intensiivsusega ärevus hoiab meid justkui alati valvel. Tõenäoliselt tegeleb mingi osa Sinust alateadlikult millegi vältimisega, mis minevikus selle hirmu on loonud. Isegi kui tegelikku ohtu juba ammu ei ole, oled Sa valvel. Sa võid kogeda ebaratsionaalseid hirme. Näiteks hirmu hülgamise ees, läheduse ees, lähedase kaotamise ees, seotuse ees, karistuse ees või üleüldist ohutunnet. Miks ma sellest kirjutan?
Minu lapsepõlv oli tavaline 80ndate lapsepõlv, kuid nagu kõigil, oli ka minul kogemusi, millega minu närvisüsteem lapsena toime ei tulnud. Mõnele ei pruugi näida üksi haiglasolek vaid 2-aastase eriti traumeeriv, kuid tähtis on, kuidas mina end selles olukorras tundsin ning kas ma sain peale hirmutavat olukorda oma turvatunde taastatud. Kas ma sain vabastatud sellest olukorrast tekkinud tunded või lukustasin need endasse? Tavaliselt peaks lapsele pakkuma turvalist ruumi hooldaja ehk vanem. Nii õpime me ise erinevate olukordadega tervelt hakkama saama ja tunneme end hiljem elus üldjoontes pigem turvaliselt ja hästi. Kuid alati vanematena see meil ei õnnestu, tean seda omast käest.
Tegelikult ei ole täna oluline, mis mu lapsepõlves juhtus. Küll on aga oluline, kas ja kuidas need traumeerivad sündmused mind täna mõjutavad. Kui mul on probleeme lähedaste või üleüldse inimeste usaldamisega, ma ei suuda end siduda või paarisuhtes sügavamat lähedust luua või ma tunnen end pidevalt ebakindlana, siis on mõju olemas.
Oluline on teadvustada, et teistsugune kogemus on ka olemas. Mida Sa tegelikult tahad kogeda? Tean omast käest, et muutus on võimalik. Võti on õppida looma ja taastama turvatunnet iseendas.
Ma olen teraapiate käigus vabastanud palju hirme ja valu traumeerivalt mõjunud sündmustest ning võin öelda, et ära ela oma hirmuga! Elu võib olla väga mõnus ja tore, kui õpid ise oma turvatunnet looma. Meiega juhtub elus nii mõndagi ja kas see meile meeldib või mitte, aga selline see elu on. See ei tähenda, et me peame elu vältima.
Turvatunde loomine tähendab oskust säilitada, luua või taastada enda vaimne heaolu olenemata välistest mõjuritest. Võibolla oled lõpuks selles nii hea, et paljud olukorrad, mis varem Sind endast välja viisid, Sind enam ei kõiguta. Võibolla saad aru, et Sa saad end kaitsta, enda eest seista, kus varem seda ei julgenud. Sisemine turvatunne annab vabaduse, sest sa ei ole enam oma mineviku ega hirmude ori. Sellest tuleb juurde rohkem energiat, sest sinu keha ei tegele pidevalt ärevusega, mis Sind kurnab.
Kas Sina elad hirmus? Kui kahtled, siis testi end. Küsi ühe päeva jooksul valikute ilmnemisel, kas ma tegin seda just hirmust või armastusest? Ehk kas ma kartsin midagi, kui mingi valiku või otsuse tegin või midagi tegemata, ütlemata jätsin? Näiteks võib su peast otsuse ajal läbi käia sellised mõtted: mida teised arvavad, ma ei suuda toime tulla sellega, ma ei ole piisavalt hea, ma kaotan töö/kaaslase, kui ütlen, mida vajan, tahan jne.
Loomulikult esineb meil kõigil ebakindluse hetki, mil valikud tulevadki hirmust. Minul ka. Kuid see ei peaks olema igapäevane. Sa oled väärt elama rahus, rõõmus ja kerguses! Sa oled väärt elama armastuses!
Kui tahaksid rohkem valikuid teha armastusest, kuid vajad abi, siis kirjuta mulle.
Kristiina
