Selline taipamine tuli minuni alles hiljuti: “Õnnelikkus nõuab julgust”. Julgust astuda välja oma mugavustsoonist. See ei pruugi tähendada väga erakordsete otsuste või tegevuste tegemist.
Mina kogesin seda hoopis sel kujul, et hakkasin märkama, et minus kerkivad aegajalt vaiksed ja tasased soovid, mida ma ka tahtsin teha, kuid justkui nähtamatult panin iseendale käe ette. Näiteks lubada oma kallimal osta endale naljakas mängukass. Või siis sisemine soov maksta kogu seltskonna arve pizzakohas. Seal ei olnud midagi ratsionaalset nende soovide taga.
See nähtamatu käsi, mis mind pidurdas, esindas minu uskumusi, kuidas ma pean, tohin või saan käituda ja kuidas mitte.
Ma otsutasin oma mõlemat soovi lubada. Sellega tuli minusse tõeline rahulolulaviin. Minu jaoks näitasid need kogemused, et olen korralikult “treenitud” mitte kuulama enda sisetunnet vaid lähtuma pigem sellest, kuidas on õige. Ja see “õige” ei ole minu südamest lähtuv, vaid loodud varasemate kogemuste põhjal, tihti hirmudest lähtuvalt.
Näiteks selle mängukassi näite puhul, ütles minu ratsionaalne mina, et aga mis sa teed sellega pärast. Kohvris pole ju eriti ruumi (olime lennureisil) selliseks tarbetuks esemeks. See ei ole ju odav, miks sa tekitad teisele asjatuid kulusid. Pizzakohas aga proovis minu puudusteadvus mulle selgitada, et see on täiesti ebamõistlik kõigi eest maksta, sa ei tea, kuidas sul järgmisel kuul nende sissetulekutaga on, targem on kokkuhoida.
Kui ma aga mõlemaid sisemisi soove lubasin, siis kogesin, kuidas kogu olustik muutus elevaks ja rõõmsaks. Mitte sellest, et keegi sai midagi, vaid seal oli midagi enamat. Seal oli avardumine, minu süda läks lahti mõlemal korral, nii vastuvõttes kui andes. Kogesin vabanemise tunnet ja need olukorrad olid ometi nii lihtsad ja isegi argised, kuid minu kogemus oli erakordne. Mul oli vaja julgust, et jätta kõrvale mõtteraamid ja piiravad uskumused, et kogeda sügavat rahuldust, õnnetunnet.
Seega, kui mõtled, et saad olla õnnelik, vaid siis, kui need ja need tingimused on täidetud, on juhtunud see või teine, pead olema selline või hoopis teistsugune… siis proovi järgida oma sisetunnet, südamehäält, mis on selline rahulik ja vaikne koputus ja mis pole ehk üldse mõistuspärane… julge teha teistmoodi.
Kui tunned, et vajad abi, siis kirjuta mulle!
Kristiina